BlondeTiger.net

Jooga kui vahend vaimse ja füüsilise tervise säilitamiseks ja parandamiseks ning täielikuks treenimiseks

yoga

Jooga on Indiast pärit elufilosoofia ja 4000 aastat vana füüsiliste, vaimsete ja hingamisharjutuste süsteem. Joogat on vähemalt mitukümmend sorti. Kõik erinevad üksteisest oluliselt nii teoorias kui ka praktikas. Maailma uurimise kunstina toimib jooga paljudes religioonides – mitte ainult hinduismis, vaid ka budismis või džainismis. See, mida tänapäeval tuntakse “jooga” nime all, viitab konkreetsetele praktikatele – asanade, pranayama (hingamiskunst) ja meditatsiooni kombinatsioonile. Selliseid tegevusi liigitatakse hatha-jooga alla.

Jooga lühike ajalugu

Raske on rääkida jooga lühikesest ajaloost, kui selle vanimad jäljed ulatuvad tagasi 3300. aastasse eKr. Iidsetest praktikatest annavad tunnistust leitud esemed – terrakottafiguurid, mis jäljendavad inimfiguure iseloomulikes poosides. Järgmised olulisemad mainimised filosoofiast pärinevad hinduismi vanimatest pühadest raamatutest (veedad). Kaasaegse jooga alus on leitud kaheksandast sajandist eKr. (Upanishadid). Esimene täielikult joogale pühendatud traktaat sündis kolmandal sajandil eKr. Selle arengu kulminatsiooniline etapp langeb aga 1. sajandisse eKr. – See oli varem teadaolevate praktikate kodifitseerimise ja korrastamise aeg. Järgnevad sajandid olid pühendatud meditatsioonitraditsioonide alternatiivsete variantide arendamisele ja joogatehnikate populariseerimisele.

Mis on jooga?

Keskendume praegu antud määratlusele, mis käsitleb joogat kui kaasaegset tervisetegevust. Selle arutamine laiemas filosoofilises kontekstis võib paljude jaoks olla mitte ainult igav, vaid ka väsitav. Lihtsalt öeldes on jooga keha ja hinge treenimine. See koosneb paljudest kehahoiakutest (asanadest) ja seisunditest. See on mitmekülgne, kättesaadav kõigile, olenemata vanusest või soost, ja seda saab teha peaaegu kõikjal – kodus, puhkusel, õues, spetsiaalsetes tundides jne. Iga järgneva joogapoosi järkjärguline omandamine tähendab kontrolli keha tungide, närvide või kapriiside üle – kõige üle, mis piirab inimest isiklikus arengus ja enesearengus.

Jooga mõju inimese tervisele

Jooga kui füüsiline tegevus mõjutab kõiki inimkeha süsteeme ja organeid. Esimesed tervisemõjud on märgatavad juba pärast ühe kuu regulaarset harjutamist. Asanad ehk joogaasendid töötlevad keha neljas tasapinnas: venitamine, tugevdamine, survestamine ja lõdvestamine. Pranayma seevastu – meditatsioon koos hingamistehnikatega – soodustab närvisüsteemi puhastumist, samuti keha üldist mürgistamist. See hõlbustab emotsioonide kontrollimist ja rahulikkust.

Jooga ja kaalulangus

Kuigi joogaharjutused on üsna staatilises vormis, sobib see tegevus suurepäraselt, kui soovite vähendada ülekaalu. Õigesti valitud asendid, mida rakendatakse järk-järgult, mõjutavad kõige sügavamaid lihasstruktuure. Nagu varem mainitud – joogatüüpe on palju. Enamik tänapäevaseid tegevusi põhineb hatha-joogal koos teiste elementidega. Kaalu kaotamisel on kõige parem valida hatha-jooga koos ashtanga-jooga elementidega või hatha-jooga koos bikram-jooga elementidega.

  • Ashtanga joogat nimetatakse ka dünaamiliseks joogaks. See põhineb kaheksast sammust koosneval teekonnal. Edu võtmeks on kõigi järgmiste punktide kogemine ja realiseerimine: yama (moraaliprintsiibid), niyama (enesetöö), asana (kehalised harjutused), pranayama (hingamise kontroll), pratyahara (meelekontroll), dharana (keskendumine), dhyana (meditatsioon) ja samadhi (eneseteadvustamine). Viimane samm on täielik valgustumine – enesega leppimine. Hoolimata näilisest, on Ashtanga jooga harjutused väga nõudlikud. Iga järjestikune asend suurendab lihaste ja kõõluste jõudu ja painduvust. Mõju on nähtav pärast iga harjutust.
  • Bikram-jooga põhineb põhilistel hatha-jooga harjutustel, selle erinevusega, et neid tehakse sobilikes tingimustes – 40-kraadises temperatuuris, kõrge õhuniiskusega (kuni 50%). Spetsifikatsiooni tõttu on selline tegevus võimalik ainult konkreetsetes, eelnevalt ettevalmistatud kohtades. Kõrge temperatuur ja õhuniiskus tõstavad riba oluliselt, muutes harjutused veelgi intensiivsemaks kui tavatingimustes.

Hinnanguliselt võimaldavad pooleteisetunnised joogatunnid põletada kuni 1000 kcal.

Süstemaatiline treening (vähemalt kolm korda nädalas) kiirendab organismi puhastamise protsessi, lisades energiat. Suurenenud vastupidavus stressile, vähenenud söögiisu, väiksem kalduvus napsata ja suurenenud nõudlus toitevamate, “rohelisemate” toodete järele aitab saavutada soovitud kaalu väga lühikese ajaga.

Jooga ja füüsiliste haiguste ravi

Jooga on mitmekülgne meetod, mis mõjutab praktiliselt kogu keha. Regulaarselt ja järk-järgult harjutades suurendab see selgroo paindlikkust ja liigeste liikuvust. See sobib ideaalselt inimestele, kes võitlevad erinevate valudega. Keha piisav hapnikuga varustamine aitab kaasa vererõhu langetamisele ja kopsude mahutavuse parandamisele (hõlbustab hingamist). See on eriti oluline astma puhul. Samuti ei saa mainimata jätta asjaolu, et jooga mõjutab suurepäraselt kogu endokriinsüsteemi, sealhulgas normaliseerib veresuhkru taset. Lisaks sellele:

  • suurendab üldist vormi, muudab keha tugevamaks ja paindlikumaks, vähem vastuvõtlikuks vigastustele, aeglustab kudede loomulikku kulumist ja suurendab liikumise voolavust.
  • reguleerib kolesterooli, samuti glükoosi, naatriumi ja triglütseriidide taset, suurendab ATP taset, suurendab antioksüdante ja stimuleerib keha enesepuhastust ja -paranemist;
  • aeglustab kõhre vananemisprotsessi, vähendades seeläbi luumurdude või selliste haiguste nagu osteoporoos või artriit ohtu.
  • vähendab elustiili haiguste (ülekaalulisus, rasvumine, insult, ateroskleroos, diabeet või südameinfarkt) riski.
  • parandab seedimist, stimuleerib ainevahetust ja vähendab seedetrakti haiguste riski;
  • aitab taltsutada “naiselikke probleeme”, stimuleerib sisesekretsiooninäärmeid, tugevdab vaagnapõhjalihaseid (vähendab enneaegse sünnituse riski) ja leevendab rasedushäireid.

Jooga ja vaimuhaiguste ravi

Teaduslikud uuringud näitavad, et jooga aitab kaasa stressi vähendamisele, vähendades sümpaatilise närvisüsteemi ja hüpotalamuse-neerupealise telje aktiivsust. Samuti vähendab see sülje kortisooli, plasma reniini, veresuhkru ja hormoonide adrenaliini ja noradrenaliini ning stressi tõttu organismis tekkivaid põletikumarkereid. Regulaarselt harjutatud joogal on oluline mõju inimese psüühikale – see suurendab inimese kohanemisvõimet, olgu siis mõtlemise, käitumise või emotsioonide osas. Harjutamine mitte ainult ei hõlbusta stressiga toimetulekut, vaid vähendab ka kalduvust ärrituvusele ja suurendab enesetõhusust. See vähendab depressiooni sümptomeid, soodustab foobiate, neurooside, kinnisideede, kurbuse, traumajärgse stressihäire, kroonilise valu ja unetuse ravi. Uuringud on näidanud, et kui seda kasutavad krooniliselt, surmahaiged inimesed, parandab see nende elukvaliteeti.

Jooga igaks eluetapiks

Kuigi jooga on universaalne lahendus, mida soovitatakse praktiliselt kõigile, sõltumata vanusest, on mitmeid vastunäidustusi, mis piiravad selle praktiseerimise võimalust. Nagu varem mainitud – see leevendab seljavalu, kuid me räägime ajutistest vaevustest. Krooniliste haiguste puhul tuleb konsulteerida arsti või joogaõpetajaga. Jooga ei ole soovitatav inimestele, kellel on tasakaaluprobleemid või kaugelearenenud osteoporoos. Ohutuse huvides ei soovitata kontrollimatuid treeninguid rasedatele naistele. Sellised inimesed peaksid harjutama ainult treeneri järelevalve all.

Jooga lastele

Jooga lastele ühendab endas meeldivat ja kasulikku. Traditsiooniliste asanade tutvustamine peaks kõige nooremate puhul toimuma palju aeglasemalt, võttes arvesse nende sõbralikke kujundeid. Kuna lapsed tüdinevad kiiresti, tasub nende innustamiseks jätkata tööd, kasutada pildimeetodit või viia harjutused mänguvormi, näiteks teeseldes loomi või müütilisi tegelasi. Kui harjutamine on liiga range, võib koer heidutada, siis peaks ta “saba lehvitama”, “käppa tõstma” või “ühe käpaga auku kaevama”. Klassikalisest nomenklatuurist kõrvalekaldumine on sel juhul eriti oluline.

Jooga eakatele

Jooga eakatele põhineb täpselt samadel põhimõtetel kui iga muu jooga. Siiski aitab see 65+ inimeste puhul toime tulla vanadusest tulenevate täiendavate piirangutega. Regulaarse kehalise aktiivsuse juurutamine ja seeläbi keha paindlikumaks muutmine ning liikumise puudumisest tingitud pingete või jäikuse kõrvaldamine aitab vähendada skeletisüsteemi degeneratsiooni. Jooga on mõeldud selleks, et aidata eakatel toime tulla igapäevaste tegevustega, näiteks trepist üles ronimine, ostlemas käimine või bussi juurde jooksmine.

Jooga algajatele
Mõned näpunäited, kuidas alustada harjutamist

  1. Kas õige riietus on oluline?
    Turult võib leida mitmeid joogatundidele pühendatud moelahendusi. Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole ükski neist meile vajalik. Edu võti on lõdvestunud, mugav riietus. Lihtsalt kandke seda, milles tunnete end mugavalt.
  2. Kas matt on vajalik?
    Joogamatt on kasulik nii tunnis kui ka kodus harjutades. See ei tähenda aga, et peate ostma kõige kallima poes saadaoleva toote. Piisab ka lihtsast, klassikalisest PVC-matist. Oluline on aga, et see oleks libisemisvastane.
  3. Kas jooga käib käsikäes dieediga?
    Kõik sõltub individuaalsetest otsustest. Mis puudutab söömist enne treeningut, siis on soovitatav piirata toidu tarbimist 2 tundi enne treeningut. Tühi kõht soodustab ühtlast ja rahulikku hingamist.
  4. Miks ma tunnen end frustreerituna?
    Frustratsioon on tüüpiline sümptom, kui jätad põhitõed vahele ja hüppad sügavale. Jooga ei ole nii lihtne, kui tundub. Ainult raskusastme järkjärguline suurendamine võimaldab teil oma keha taltsutada.
  5. Kas hingamine on oluline?
    Jah. Õige hingamistehnika väljendub õiges joogatreeningus. Esimesed tunnid, olgu kodus või klubis, peaksid taanduma pranayama õppimisele.
  6. Kui tihti ma peaksin joogat harjutama?
    Selles valdkonnas on kõige olulisem regulaarsus. Parem on harjutada 3 korda nädalas 30 minutit kui üks kord 7 päeva jooksul 1,5 tundi.
  7. Kas kodus on võimalik joogat harrastada?
    Kahtlemata jah. Kahjuks on oma neljas nurgas palju kiusatusi, mille eest peaksite ettevaatlik olema. Kodus treenimine peaks olema vaba internetist, ringi jooksvatest lastest või seina taga valmistatavast õhtusöögist.

Jooga kodus – kust alustada?

Lõpetuseks paar sõna jooga harrastamisest kodus. Kuigi tundub, et õpetaja järelevalve all on parem harjutada, ei takista miski teid omal käel joogat õppimast. See lahendus sobib ideaalselt inimestele, kes juba omavad mõningaid põhitõdesid ja soovivad neid süvendada. Mida peaksite silmas pidama, kui valmistute koduseks tegevuseks?

Esiteks: koht. Mitte igaühel ei ole kodus oma treeningruumi. Paljud inimesed ei saa endale lubada eraldi ruumi eraldamist jooga jaoks. Mõnikord on väikese nurga leidmine üsna keeruline. Joogal on see eelis, et seda saab praktiliselt igal pool harrastada. Kõik, mida vajate, on põrandal olev mattide suurune pind. Märkus: asetage matt otse põrandale, mitte kunagi vaibale või vaibale.

Teiseks: seadmed. Te ei vaja kalleid riideid ega tarvikuid, et alustada jooga harrastamist kodus. Esialgu piisab lõdvestunud, mugavatest riietest ja lihtsast, libisemisvastasest PVC-matist. Tähelepanu: libisemisvastased sokid on vaid turundustrikk – joogat harrastatakse paljajalu!

Kolmandaks: õppevideod. Neid leiate näiteks YouTube’ist. Algajatele sobivad ka lihtsad pildid.

Neljandaks: kontroll. Jooga puhul on kontroll ülioluline. Te harjutate enda jaoks, mitte selleks, et teistele muljet avaldada. Maksimaalse liikumisulatuse läbimine ilma treeneri järelvalveta võib olla riskantne, seega on hea mõte pidada heaolupäevikut, mis sisaldab ka kõiki ebamugavustundeid järgmisel päeval pärast treeningut.

Viiendaks: kehahoiak. Jooga kodus, eriti algajatele, kannab endas mõne vea riski. Vähene harjutamine võib viia ebaõigete liikumismustrite süvenemiseni ja selle tulemusena – vigastusten tekkimiseni. Selliste probleemide vältimiseks on soovitav harjutada peegli ees või võtta regulaarselt ühendust meistriga, et analüüsida seniseid edusamme.

Sixth, regularity is very important in yoga. Although practicing at home you can choose yourself the time and place of training, it is worth to determine specific times or days of the week. In this way you will develop a certain routine, which will help in subsequent stages.

Kuuendaks, regulaarsus on joogas väga oluline. Kuigi kodus harjutades võite ise valida treeningu aja ja koha, tasub kindlaks määrata kindlad kellaajad või nädalapäevad. Nii kujuneb välja teatud rutiin, mis aitab hilisemates etappides.

Seitse: Savasana. Lõdvestumine on sama oluline kui iga teine joogapraktika etapp. Savasana on poos, milles keha imab endasse eelneva harjutuse käigus tekkinud energiat.

Kui teil on mingeid vaevusi oma kehas, mida soovite ravida looduslike meetoditega – vaadake meie terviseartiklit!

Jooga kui vahend vaimse ja füüsilise tervise säilitamiseks ja parandamiseks ning täielikuks treenimiseks

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Scroll to top